Meedia

Mitmusliku meedia puhul ei ole inglise keeles silmas peetud massiteabevahendeid, vaid hoopis andmete hulka. Seepärast ei maksa terminit kitsendada ainult massiteabevahenditele.

Kuna kategooria sees näidatud on mitu üksust, siis meedia sobib rohkem ja paremini kui meedium, sest viimane on ainult ainsuses.

Samuti on sõna meedia olnud kasutuses enne seda kui keelekauged sõnastike koostajad otsustasid koos, et sõna meedium, mis assotsieerub sõnadega posija, ennustaja ja selgeltnägija, justkui peaks olema kasutuses meedia asemel.

Selles mõttes ei ole vaja teha kõike keeleliselt kohmakamaks ja keerulisemaks (à la "multimeediumfailid"), kui on juba olemas täiesti elustvõetud ja lihtsalt kasutatavad näited. Me ei ütle multimeedium (üks asi), vaid multimeedia, mis ongi alati olnud mitu asja. Meedium sobib väga konkreetselt ainult ühe andmekandja või ainult ühe formaadi kohta. Kuna aga Vikipeedia, Wikimedia Commonsi jt projektide kategooriates on meedia (ehk andmed) ja meediafailid (failid eri meediaformaatides), siis lihtsam on kasutada mitmuslikku varianti.

Veel tuleb mainida, et media on nii inglise kui eesti keeles tegelikult loendamatu ja ei kuulu ainsustamisele. "meediumi-" lisab veel grammatilise komplikatsiooni, mis jätab mulje, nagu ükskused kuuluksid meediumile või oleks temaga seotud.

Imperatiivi puhul ongi nii nagu kirjas: Kui on "tee seda", siis tuleb nii tõlkida. Muidu läheb mõte kaduma.

Mitmus-ainsus puutub asjasse sedavõrd, kuivõrd terminite "meedia" "ja "meedium" tähenduste juures on nähtavasti teatud määral võetud arvesse vastavate ladinapäraste sõnalõppude -a ja -um tähendusi. "Meedia" ei ole eesti keeles sõna "meedium" mitmus, vaid neid sõnu kasutatakse erinevates tähenduses, või noh, vähemasti toimetatud väljaannetes on püütud seda teha. Sõnal "meedium" on peale posija eesti keeles veel vähemalt viis tähendust, sellest ei tarvitse ennast häirida lasta, arvutiasjanduses on selles sõnal üsna kindel tähendus.

VSL täpsustab, et eestikeelse aõna "meedia" all peetakse silmas vahendeid või platvorme kui laiasid ja abstraktseid kategooriaid nagu trükiajakirjandus või raadio. Ingliskeelse sõna "media" tähendused on teised. ÕS-is näidatud liitsõnades on "meedia" vastavas tähenduses ning kui on mõeldud konkreetseid andmekandjaid, faile vmt, siis on kasutatud sõna "meedium". Siin tarkvaras kategooria alaosas on konkreetselt failid.

Küsitav on sõna "meediumifail" juures küll see, et ta ei tähenda eriti midagi muud kui lihtsalt "fail". Kuna eesliide "meediumi-" eriti midagi juurde ei anna, siis on mõeldav see ära jätta. Sõna "meediafail" on küll ka kasutatud ja kuna põhisõna on "fail", siis on üldjoontes arusaadav, mida mõeldakse. Nii et küllap selle kasutamine on mööndav. Aga kuna soovitatav sõna "meediumifail" pole kuigivõrd vähem levinud (seda ei kasuta ainult "keelekauged sõnastike koostajad"), siis ma ei näe ikkagi head põhjust sõna "meediafail" eelistamiseks. "Meediumifaili" asendamine seevastu sõnaga "meedia" ei sobi, kuna see sõna tähendab eesti keeles hoopis midagi muud.

Omastaval käändel on eesti keeles rohkem funktsioone kui omaja näitamine ning omastavalise ja nimetavalise liitumise kohta on olemas reeglid: [1].

See on arusaadav, et eri inimesed võivad eelistada erinevaid sõnu. Selleks et vältida vaidlusi isiklike eelistuste pinnal, oleme Vikipeedias sellistel puhkudel püüdnud tugineda võimalikult suurel määral autoriteetidele (keelekorraldajad, terminoloogid, toimetatud sõnaraamatud). Sõnast "meedium" on varem juttu olnud veel näiteks siin: wikipedia:et:Arutelu:Multimeedium.

Selle "imperatiivi" juures ju asi selles ongi, et ei ole mõeldud "tee seda".